Eesti võlakoormus viib riigikassast kaks automaksu aastas

Kuigi Eesti on teoreetiliselt üks kõige madalama laenukoormusega riike Euroopas, ei peaks valitsus sellegipoolest uute laenude võtmisse liiga kergekäeliselt suhtuma. 

2023. aasta esimeses kvartalis oli Eesti laenukoormus 8,9 miljardit eurot (Stat.ee), mis laias laastus on pool Eesti riigieelarvest. 

Võrdluseks - 2013. aasta lõpus oli Eesti laenukoormus 1 888 miljardit (Europa.eu), 2019. aastal oli see umbkaudu 3 miljardit (Ärileht). 

Praeguseks on Eesti riigi võlakoormus aga tunduvalt tõusnud, ulatudes juba 12 miljardini.

(Stat.ee)

Kusjuures Kaja Kallas tegelikult ennustas juba 21. septembril 2020, et "kui võtta aluseks 2019. aasta laenutase, siis Jüri Ratase juhtimisel neljakordistub Eesti võlakoormus viie aastaga." (kajakallas.ee) 

Arvestades, et 2019. aastal oli võlakoormus 3 miljardit eurot, siis väga täpne pakkumine. Jüri Ratas ei ole peaminister küll olnud juba 2021. aastast alates.

Intressid nõuavad üha rohkem raha

Arvestades, et keskmine laenuintress on umbkaudu 4%, siis kulub järgnevatel aastatel intressikuludeks 480 miljonit eurot aastas. Ja seda siis vaid juhul, kui me rohkem seda võlga ei kasvata. Selle tõenäosus on hetkel aga pigem ümmargune null.

Me kõik mäletame, kuidas valitsus alles üsna hiljuti otsis mitu kuud kümmet miljonit lisaraha õpetajatele. Ehk siis umbkaudu vaid 2 protsenti sellest, mida me hakkame kulutama järgnevatel aastatel intressimaksetele. 

Intressimaksetele kulub raha on kaks korda suurem, kui hetkel plaanitav sissetulek palju poleemikat tekitanud automaksust. 

Ja samal ajal tuleb loomulikult tagasi maksta ka võetud laenud ise. 

Kärpida on vaja, mitte laenata

Eestis ei ole viimasel ajal kärpimisega mitte keegi hakkama saanud. Samal ajal tuleks just seda teha uute laenude võtmise asemel. Kuna lohakalt laenates me tekitame kokkuvõttes üha keerulisema olukorra tulevikus. 

Makse on vaid langetada, mitte tõsta

Viimaste aastate suur inflatsioon tõstis üheaegselt põhimõtteliselt kõiki hindu, mis omakorda vähendas tarbimist, mis omakorda suurendas majanduslangust.

Mida selle vastu tehti? Euribori tõus suurendas koduostjate kulusid märkimisväärselt, mille kaudu nende tarbimine vähenes veelgi, välistades taaskord isegi võimaluse majandustõusuks. 

Majanduslanguses otsustati tõsta makse, mis omakorda tõstavad hindu, ning viivad inimese taskust ära enam raha, ehk siis langetades taaskord tarbimist, ning samal ajal ei aita see kindlasti mitte kaasa ka inflatsiooni langusele. 

Surnud ring. 

Miks?

Laenudel on oma koht

Samal ajal tuleb loomulikult alati loogiliselt mõelda ja aru saada, et laenu võtmine ei ole alati halb idee. 

Suured olulised investeeringud riigikaitsesse või millessegi muusse. Miks mitte. 

Hetkel on aga Eesti võlakoormus tõusnud ilma, et selle taga mingit suurt mõtet oleks.