5% riigikaitsemaks - liiga hilja, liiga palju

Riigikaitse maksust on räägitud juba mõnda aega, ning taolise (tõenäoliselt, loodetavasti) lühiajalise maksu idee praeguses pildis on pigem mõistlik.

Tegemist on sihipärase maksuga, mis ei ole mõeldud muude kulutuste tegemiseks.

Valituse liikmed on pidevalt rääkinud, et meie riigi praeguse olukorra ongi suures osas just tinginud kaituskulutuste kasv.

Nüüdseks on loodetavasti küll kõik aru saanud, et see retoorika on pigem tagaotsast välja võtnud, kuna kulutuste suurenemisest on riigikaitsesse pandud summad olnud pigem suhteliselt väiksed.

Vohavad maksutõusud

Riigikaitsemaksust hakati rääkima juba tükk aega tagasi. Vahepeal on aga tõstetud 2% käibemaksu, tõstetud on 2% tulumaksu (alates 2025. aastast), sisse seadmisel on automaks, hüppeliselt on kasvatatud erinevaid riigilõive ja trahvinumbreid. 

Mainida võiks veel ka maamaksu ja kindlasti on siin-seal mõni teine kaudne maks, mille ma siinkohal olen juba ära unustanud, või siis pole see lihtsalt meediasse veel jõudnud. 

Keskeltläbi võiks öelda, et maksukoormus on viimase aasta jooksul kasvanud umbkaudu juba praeguseks 5% võrra.

Ja kui aasta tagasi oleks võinud ju öelda, et 5% riigikaitsemaks on omal kohal, siis tegelikult on sama protsendi võrra makse juba tõstetud. Ning nende maksude tõstmisel on põhjendusena suures osas mainitud kaitsekulutuste tõusu.

Kaitsekulutuste tõus on aga tegelikult siiani olnud võrreldes muude kulude kasvuga pigem väike, ja tegemist on pigem ebakompetentsist tulenevate maksudega. 

Riigikaitsemaks on mõistlik, aga ...

Riigikaitsemaksu kehtestamiseks tuleks tagasi pöörata kõik süljega seadusesse kirjutatud maksutõusud. Kogu aeg on räägitud, et ka nende maksude kehtestamise peapõhjus on riigikaitsekulude kasv. 

Kuigi me teame, et see ei vasta tõele, siis võiks siin meenutada tuntud Eesti vanasõna "Meest sõnast, härga sarvest". Ehk siis paneme selle proovile. 

Kui ka need maksud on kehtestatud eelkõige tänu kasvavatele kaitsekuludele, siis riigikaitsemaksu kehtestamisel ei ole neid ju enam vaja. Eks. 

Riigikaitsemaks kui pirukaraha

Aga oletame, et me kehtestame nüüd riigikaitsemaksu - kas sellega kokku korjatud raha päriselt kasutatatakse riigikaitseks? 

Juba praegu pannakse sinna maksu juurde lisasõna "laiapõhjaline", aga mida see täpsemalt tähendab? Tähendab see seda, et seda peaksid maksma kõik inimesed, aga ridade vahelt võiks välja lugeda ka selle, et selle sõna lisatähendus on see, et sellega võib teha ükskõik mida.

25. juunil 2024 mainis Kaja Kallas raadiosaates "Stuudios on Peaminister", et Eestis võib kõiki makse kasutada kõigeks ning Eestis ei ole maksud sihtotstarbelised. 

"Lugege maksekorralduse seadust. Maksekorralduse seaduse ütleb, et mitte ükski maks ei oloe seotud mitte ühegi kuluga, ja see tähendab et see läheb kõik riigieelarvesse." (Kaja Kallas, Stuudios on Peaminister, 18:24)

Seega hakkame me tõenäoliselt varsti tulevasest riigikaitsemaksust pensione maksma ja õpetajate palgatõuse katma. Ning sel viisil edasi minnes ei ole tegemist kindlasti lühiajalise maksuda, vaid see tuleb selleks, et jääda.