Palkade praegusel viisil indekseerimine viib kaoseni

Põhjuseid praegu valitsevale kaosele Eesti riigieelarves on kindlasti mitmeid erinevaid, kuid üks peamine neist on tõenäoliselt palkade indekseerimine.

Hetkel on Eestis indekseeritud näiteks pensionid ning ka kõrgete riigiteenistujate palgad. Need ei ole küll kaugeltki mitte ainsad indekseeritud riigieelarvest makstavad palgad. Ning just indekseerimine on see, mis mõjub väga halvasti Eesti riigieelarve olukorrale.

Mida indekseerimine endast kujutab?

Indekseeritud palgad või pensionid tõusevad igal aastal lähtuvalt sellest, kuidas majandusel läheb. See tähendab seda, et sina kui indekseeritud palga saaja, ei pea palju muretsema maksutõusude, hinnatõusude, või muu sellise pärast.

Ning kui rääkida pensionitest, siis see on tegelikult väga positiivne.

Küll aga ei ole see kahjuks praegusel kujul jätkusuutlik, kuna see tekitab palju lisakulusid olenemata sellest, kas riigieelarve tulude maht suureneb või väheneb.

Millest palga indeks sõltub?

Nii palkade kui ka pensionite indeks sõltub tarbijahinnahindeksist ning sotsisaalmaksu pensionikindustuse osast.

"Kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus sõltub 20% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust." (Riigikogu.ee)

Kokkuvõttes tähendab see aga seda, et nn. indekseeritud kulude kasv ei ole proportsionaalne riigieelarve tulude mahuga.

Ning selles peaks probleemi nägema iga mõtlev inimene.

Põhjendusi, miks kõrge riigiteenistuja palga indekseerimine väidetavalt oluline on, on mitmeid.

Kõrge riigikogu liikme palk hoiab ära korruptsiooni

Riigikogu liikmete ja muude kõrgete riigitegelaste kõrge palga ühe põhjendusena tuuakse seda, et see peab olema piisavalt konkurentsivõimeline, et võistelda erasektoriga. Teise põhjendusena tuuakse (küll tihti läbi lillede) seda, et see aitab inimesed ausad hoida.

1. Kõrge palk aitab parimaid inimesi saada

Vaadates viimase kümne aasta tegevusi meie kallite riigimeeste poolt, siis ilmselgelt palk parimaid inimesi ei too. Keda see toob, on karjääripoliitikud. 

Mitte aga inimesi, kes teavad mida nad teevad ja tahavad päriselt midagi head korda saata. Nimetagem seda siis missioonitundeks. 

Suur palganumber seda kohe kindlasti ei soodusta.

2. Kõrge palk aitab ära hoida korruptsiivseid tegevusi

Ilmselgelt ei vasta ka see tõele. Küll on kellelgi oma 6000 eurose palga puhul vaja kahe auto bensiinipaak täis saada, küll on kellelgi vaja kohvimasinat osta.

Seega ka see põhjendus kõrge palga maksmiseks ei tööta.

Üldse ei tööta.

Kui korruptsioon kõrvale jätta, siis mõnikord on see palk lihtsalt liiga väike, ja selle kõrvalt on kellelgi vaja üldse veel taksot sõita, et oma rahadega toime tulla.

Mis on alternatiiv?

Indekseerimine kui selline ei ole tingimata halb.

Küll on ta aga halb praegusel kujul, kuna ta tekitab igal aastal riigieelarvesse üha suurema ja suurema augu.

Kui riigi majanduskasv on negatiivne kolm protsenti ning samal ajal indekseeritud palkade kasv on 15 protsenti, siis probleem siin on kõigile nähtav. 

Sissetulekud ei tõuse ning väljaminekud kasvavad korralikult.

Seega tuleks indekseerimine viia vastavusse majanduskasvuga ja/või riigieelarve mahuga (millest on maha võetud võimalikud uued laenud).

Näiteks kui majanduskasv on 5%, siis kasvavad ka indekseeritud palgad 5%. Samuti tuleks samal viisil indekseeritud palkasid langetada majanduslanguse ajal. Pensionid võiks languse korral küll võimalusel puutumata jätta.

Aga ka see ei ole ideaalne lahendus

Arusaadavalt on ideaalse indeksi leidmine keeruline, kuna meie alternatiivi puhul võib juhtuda, et hinnatõus on 15% ning samal ajal indekseeritud palga langus on 3%.

Kindlasti ei ole see palga saaja seisukohast positiivne. Küll aga on just see (või mõni muu analoogsel loogikal põhinev) variant põhimõtteliselt ainuke võimalus riigieelarve heas tervislikus olukorras hoidmiseks.

Kui riigieelarvest peaks raha üle jääma, siis on alati võimalik pensione ka erakorraliselt tõsta.

Aga see peaks taaskord toimuma vaid juhul, kui riigil on selleks raha.

Indekseeritud palkade/pensionite saajaid on palju

Pensionäre on Eestis enam kui 300 000 (Stat.ee), seega on lihtne näha, kuidas indekseeritud palgad probleeme tekitada võivad.

Riigi ja kohalike omavalitsuste asutustes töötas eelmisel aastal 19 430 ametnikku. Neist 16 462 töötas riigiasutustes ning  2 968 omavalitsustes. (Geenius). Kui paljude ametnike palgad neist indekseeritud on, seda infot ei ole liige lihtne leida.

Raiskamine tuleks lõpetada

Eesti riik on võlgu elanud põhimõtteliselt viimased 10-11 aastat. Selle ajaga on Eesti riigi võlg, eelkõige tänu püsikuludele, kasvanud 5-6 korda või umbkaudu 10 miljardi võrra.

Ning olenemata sellest, mida üks või teine tegelane rääkida võib, on üks osa sellest suurenenud laenukoormast tulnud just ebamõistlikust indekseerimisest.

Ja kuigi laenu võtmine on aeg-ajalt hea mõte, siis sama moodi edasi minnes maksab 2030. aastal ainuüksi laenude intresside maksmine aastas 1 miljard eurot. 

Samal ajal ei leidnud valtsus veel mõni aega tagasi õpetajate palkade tõstmiseks 10 miljoni euro suurust lisa.

Paneb mõtlema.