Palkade praegusel viisil indekseerimine viib kaoseni

Põhjuseid praegu valitsevale kaosele Eesti riigieelarves on kindlasti mitmeid erinevaid, kuid üks peamine neist on tõenäoliselt palkade indekseerimine.

Hetkel on Eestis indekseeritud näiteks pensionid ning ka kõrgete riigiteenistujate palgad. Need ei ole küll kaugeltki mitte ainsad indekseeritud riigieelarvest makstavad palgad. Ning just indekseerimine on see, mis mõjub väga halvasti Eesti riigieelarve olukorrale. loe edasi

Plaanitavad kärped katavad vaid plaanitava uue interessikulu

Valitsus planeerib järgneva nelja aasta jooksul kärpida umbkaudu 1 miljard eurot, aga tehes lihtsaid arvutusi, näeb isegi kägu puu otsast, et need ei kata isegi uute laenude intressikulusid. Ja see on vaid üks väike probleem nende kärbetega. loe edasi

Koalitsioon annab endast parima, et võimust lahti saada

Kõik praeguse koalitsiooni poolt tehtud otsused annavad märku sellest, et järgmistel valimistel annavad nad võimu üle opositsioonierakondadele. Kõige kurvem selle juures on see, et nad ei saa ise sellest isegi mitte aru. loe edasi

Paneme rahva raha rahvale raha teenima

Maksudest laekuvat raha kasutatakse tihti erinevatele ettevõtetele toetuste maksimiseks. On siis tegemist Kliimaministeeriumi poolt tuuleparkide loomise toetamine, EASi "ambitsioonikate projektide" rahastamine või midagi muud. Küll aga jääb õhku küsimus, miks peaks rahva rahast toetama kasumile orienteeritud ettevõtteid?

Või kui seda siiski teha, kas ei võiks või peaks investeerija selle eest ettevõttes ka vastava osaluse saama? loe edasi

Eesti võlakoormus viib riigikassast kaks automaksu aastas

Kuigi Eesti on teoreetiliselt üks kõige madalama laenukoormusega riike Euroopas, ei peaks valitsus sellegipoolest uute laenude võtmisse liiga kergekäeliselt suhtuma.

Iga-aastaselt makstavad intressid nõuavad maksutulust juba praegu enam kui kahe tulevase automaksuga saadava summa. loe edasi

5% riigikaitsemaks - liiga hilja, liiga palju

Riigikaitse maksust on räägitud juba mõnda aega, ning taolise lühiajalise maksu idee praeguses pildis on kindlasti mõistlik.

Eriti kui tegemist on sihipärase maksuga, mis ei ole mõeldud muude kulutuste tegemiseks.

Küll aga on siin kaks probleemi - esiteks on samas mahus uusi makse juba kehtestatud ning teiseks ei ole Eestis ükski maks päris sihtotstarbeline maks. loe edasi

Poliitiline impotentsus ja ebakompetentsus kärpekohtade leidmisel

Eestis on vaja leida kärpekohti umbkaudu ühe kuni kahe miljardi eest. Siiani on seda suudetud teha 50 kuni 200 miljardi eest. Olenevalt keda kuulata, ja mida täpsemalt kärbeteks nimetada.

Aru ei ole saadud aga sellest, et kärpekohtade leidmine on tegelikust palju lihtsam, ning hetkel seisab kõik see vaid teadmatuse ja oskamatuse taga. loe edasi

Rail Baltic ehk käpardid liivakastis

Rail Baltic on projekt, millega nüüdseks on tegeletud juba ligemale kümme aastat. 2017. aastal hinnati projekti hinnaks 5,8 miljardit eurot. Nüüdseks on selle hind aga kerkinud umbkaudu kahe Eesti riigieelarve juurde.

Arvestades kolossaalset numbrite muutust, ei saa siin tegemist olla sellega, et meil on toimunud inflatsioon, kuna see oleks pidanud kajastuma ka juba esialgsetes kalkulatsioonides. loe edasi

E-residentsuse turundus / kommunikatsioon on null

Eesti poolt välja töötatud e-residentsuse programm on väga hea ettevõtmine, mis võiks mingil hetkel Eesti riigile ka päriselt märkmisväärset kasu tuua. Selleks tuleks küll sellesse programmi tunduvalt enam mõtet sisse panna.

Aga hetkel tahaks rääkida e-residentsuse promost. Ning mitte miljoneid maksvatest Hispaania promokampaaniatest või muust sarnasest, vaid pigem tasuta promo võimalusest. loe edasi